Aldous Huxley

Iga inimese mälu on tema isiklik kirjandus.

(“Aforismide raudvara”, 2007)

St. Francise ülemises ja alumises kirikus näitasid Giotto ja Cimabue, et kunagi oli kunst teeninud ka midagi muud peale iseenda.

(“Nood koltunud lehed”, 1925)

Kõige paremini väljendab väljendamatut vaikus, muusika on teisel kohal.

(Ajalehes Time, 1957)

On ilu mõnele kui pelgupaik:
tal õnnelikult puhkab silm,
kas olgu ahvi priske tagumik
või ehapunas hõõguv sügispilv.

(“Leda: Ninth Philosopher's Song”, 1920)

Vaid raamatud võimaldavad inimkonda õigesti tundma õppida.

(“Chrome Yellow”, 1921)

Halva raamatu kirjutamine nõuab täpselt sama palju vaeva nagu hea raamatu kirjutamine; ka sellesse paneb autor tükikese hingest.

(“Point Counter Point”, 1928)