Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832)
saksa luuletaja ja näitekirjanik
Maailmas koondub kõik ühele ainsale arukale mõttele ning ühele ainsale kindlale otsusele.
(zitate.net)
Looduse üheks suureks põhimõtteks on enda jaoks kõike võrdsustada. Nõnda neelab vaid suurem jõud kõik teised alla.
Kunst on kõige sõnuseletamatu vahendajaks.
Tegelikult õpime vaid nendest raamatutest, millele me ei suuda hinnangut anda. Raamatu puhul, millele oleme võimelised hinnangut andma, peaks hoopis autor meilt õppima.
Lugude kirjutamine on viis oma minevikust vabanemiseks.
Kõrgeim, milleni inimene võib jõuda, on imestus.
Inimese elu on kummaliselt korraldatud. Pärast raskuste aastaid lasub tal aastate raskus.
Iga probleemi mistahes lahendus on uus probleem.
Tänamatus on alati nõrkus. Ma pole eales näinud, et võimekad inimesed oleksid tänamatud olnud.
Reisitakse reisimise, mitte kohalejõudmise pärast.
On palju inimesi, kes kujutavad endale ette, et tõesti saavad aru sellest, mida nad on kogenud.
Pole kohutavamat kui õpetaja, kes ei tea enam midagi rohkemat kui seda, mida õpilased teadma peaks.