“Minule kingitakse alati vannisoolasid,” kurtis Noobel. “Ja seepi ja mulliseepi ja taimeseepe ja tonnide kaupa muud vannitoakraami — ja mina ei jaga ära, miks, sest ma ei käi peaaegu kunagi vannis. Võiks ju arvata, et nad saavad vihjest aru...”
(“Orikavana”, 1996)