eesti kirjanik
Surm on käsutäitja. See, kes tuleb meile järele, siis kui kõrgemal pool otsus vastu võetud. Öeldakse, et surm ei vali. See on õige. Ta ei vali, sest valik on juba ammu ära tehtud. Siis, kui inimene polnud veel sündinud, otsustati tema surm. Surm ja saatus.
(“Une nägu”, 2005)
Ära kiindu kellegisse liialt, see takistab sul maailma nägemast.
Igaühele mõistetakse tema usku mööda ning kõik läheb nii, nagu on õige, sest selle peal püsib maailm.
Inimesed poleks ennast iial ehtima hakanud, kui nad kõik oleksid erakud või pimedad.
Ja et kinni võtta, selleks tuleb enne lahti lasta.
