austraalia luuletaja
Kerge naeratus, poe kassapidajalt või bussijuhilt. Sõbralik sõna raamatukoguhoidjalt. Lõbus mõttevahetus kanalisatsioonikaevu parandava mehega. Viisakas parklateenindaja. Ja see hetk, see päev muutub teiseks. Kogu usaldus inimkonna vastu on tagasi.
Naerukortse ei tohiks kunagi lasta ära opereerida. Armastuse märgid on väärtuslikumad kui võltsi nooruse tühjus.
Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea.
Parim kõigist on väikese lapse naeratus. Selles pole kavalust ega arvestust. See on puhas rõõm.
Väikesed, tähtsusetud, lihtsad asjad aitavad eluraskustest üle saada. Naeratus, puudutus, hea sõna, lahke nägu, huvi teise inimese vastu.
Rännumees, kes astub väsinult kaugesse kaugesse külla ja kohtab naeratusi, peab seda küla koduks.
Sõber on see, kellega julged olla sina ise.
Sõber suhtub lugupidavalt sinu dieeti.
Ma soovin kõigest üht. Elada piisavalt kaua, et mingilgi moel korvata sinu teenimatu ja vastupandamatu heldekäelisus.
Kui sa haige oled, siis on sõber see, kes saabub kotitäie apelsinidega, krimkaga, mida lugeda tahtsid ja kimbu lilledega. Ta sätib lilled vaasi, teeb sulle kuuma jooki, peseb nõud ja läheb.
Üksinduses, haige olles, segaduses — ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.
Iga inimese jaoks siin ilmas jõuab ükskord kätte kevad, mida ta enam ei näe. Seepärast tunne rõõmu kevadetest, mis sul on.
