pimekurt ameerika kirjanik
Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine.
(“Minu elu lugu”, 1902)
Arvan, et pean siin koolis ja loomulikult ka elus ära õppima neli asja: mõtlema selgesti, kiirustamata ja segadusse sattumata; armastama kõiki südamest; tegutsema kõrgematel motiividel ja kõhklemata lootma armsa Jumala peale.
Need on mu sõbrad, kes mu elu kanga on kudunud. Tuhandel viisil on nad puudustest teinud kaunid eelised, ja võimaldanud mul kirkalt ja õnnelikult astuda minu kaotuse heidetud varju.
Kirjandus on minu Utoopia. Siin on mul alaline müügieesõigus. Minu ja minu armsate raamatute vahel ei katke mõnus vestlus iial, mitte ühegi meelest tingitud takistuse pärast. Nad räägivad minuga ilma igasuguse piinlikkuse või kohmetuseta.
