Peatusin viivuks seal, leebe taeva all, vaatasin kanarbiku ja kellukate ümber lendlevaid ööliblikaid, kuulasin, kuidas pehme tuul sahises rohukõrtes, ning tol hetkel tundus mulle kujuteldamatu, et selle vaikse maa põues võiks miski häirida kellegi igavest und.
(“Vihurimäe”, 1874)