kreeka filosoof
Inimene, kes on sõber kõigiga, pole tegelikult kellegi sõber.
Esimene pääsuke ei tähenda veel suve.
Sõprusel on üks hing ja kaks keha.
Vaimukus on haritud ülbus.
Inimesi võib jagada nendeks, kes koguvad nagu elaksid nad igavesti ja nendeks, kes raiskavad nagu sureksid nad juba homme.
(“Maise matka poolel teel”, 1996)
Võrdsus on sõpruse hing.
Tervik on rohkem, kui tema osade summa.
Kole hääl ja vulgaarsed kombed — need iseloomustavad populaarset poliitikut.
Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda.
(“Füüsika”, 320 eKr)
Hea algus on pool võitu.
Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle.
(“Kõik need aforismid”, 2008)
Oo, sõbrad, ilmas pole sõpru.
