Peeter Sauter (1962-)
eesti kirjanik ja näitleja
Ja mida rohkem lobiseme, seda vähem suhtleme.
(“Indigo”, 1990)
Kobisin kööki ja keerasin kraani sorisema.“Sorise kah, sõbrake,” ütlesin talle.“Kas see tilkumine südant pahaks ei aja.”“Tänan, pole viga,” vastas kraan viisakalt.
Charles Bukowski (1920-1994)
saksa päritolu ameerika kirjanik
Naised olid meist üle, neil oli elu lihtne ja hästi planeeritud. Mehed vaatasid rägbit või jõid õlut või mängisid keeglit, aga naised samal ajal mõtlesid meie peale ja keskendusid, uurisid ja otsustasid, kas võtta meid või mitte, kas välja vahetada või maha lüüa või lihtsalt maha jätta. Kokkuvõttes, ega palju vahet polnud, ükskõik mis nad ka ei teinud, lõpuks olime meie ikka üksildased hullud.
(“Naised”, 1978)
Pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud.
Kui inimene psüühilise koormusega toime tuleb, on armastus väga kena. Armastus on, nagu sa peaks ääreni täis prügikasti üle kusejõe toimetama.
Eks me teame küll, et surm on olemas, ja mõtleme pea iga päev surmamõtteid, aga kui ootamatult sureb keegi meie jaoks eriline ja armas inimene, siis on tema surm raske, väga raske taluda. Mis siis, et iga päev sureb häid inimesi ja halbu inimesi ja igasuguseid meile tundmatuid inimesi.
Parajasti jalutas Irv mööda. Irv pidas litsimaja ja töötas lähedal asuvas massaažisalongis turvana. Irv oli ligi meeter üheksakümmend pikk ja pea jagas tal paremini kui paljudel. Paremini kui esimesel kolmel tuhandel kaabakal, kes sulle tänaval vastu tulevad.
Kirjanikega on üks igavene jama. Kui kirjanikku on avaldatud ja viisakalt müüdud, siis arvab kirjanik, et on kõva tegija. Kui kirjanikku on avaldatud ja mitte eriti palju müüdud, siis arvab kirjanik, et on kõva tegija. Kui kirjanikku on avaldatud ja müüdud väga vähe, siis ta arvab, et ta on kõva tegija. Ja kui kirjanikku ei ole üldse avaldatud ja tal pole olnud endal ka raha, et avaldada, siis ta arvab, et on eriti kõva tegija.
Me kõik elame oma unistustes, sellepärast me siin olemegi.
Litsidest on lihtne kirjutada. Korralikust naisest kirjutada on palju raskem.
Kui elada ainult oma lollusega, mujale kippumata, siis pole sellest suurt lugu, et loll oled.
Inimsuhted on kentsakad. Tähendab, sa elad ja oled koos ühe inimesega, sööd koos temaga ja magad, kepid ja räägid juttu ja käid siin ja seal. Ja siis saab see otsa. Mõne aja oled üksi ja siis saabub järgmine naine. Ja sa sööd koos ja kepid temaga ja kõik tundub nii normaalne, nagu sa oleksid teda oodanud ja tema oleks sind oodanud. Üksi polnud mul kunagi õiget tunnet. Tegelikult vahel oli mõnus üksi olla, aga ikkagi ei tundunud asi õige.