Hirm kestab hetkeni, mil juhutb möödapääsmatu.
(“Viies mägi”, 1996)
Mida õnnelikum on inimesel võimalik olla, seda õnnetum ta on.
(“Veronika otsustab surra”, 1998)
Suurema osa oma emotsioonidest asendab inimolevus hirmuga.
(“Veronika otsustab surra”, 1998)
(“Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin”, 1994)
(“Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin”, 1994)