John Donne tsitaadid
John Donne (1572-1631)
Pärast põgusat und ärkame igavesse ellu,
ja surma ei ole enam; Sa sured, Surm.
(“Holy Sonnets”)
Märksõnad:
surm
Kategooria: Surm, lahkumine ja kurbus
Tõlked:
puuduvad
Hääleta: + (0) —
Lisas hannes
Lisa enda lemmikutesse
Jaga Facebookis
Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui meri mullakamara minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade või sinu enda lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule. (“Devotions upon Emergent Occasions”, 1624)
Märksõnad:
hingekell,
inimene
Kategooria: Surm, lahkumine ja kurbus
Tõlked:
puuduvad
Hääleta: + (1) —
Lisas hannes
Lisa enda lemmikutesse
Jaga Facebookis
End korda kaks ma narriks tegin —
kui armusin ja siis, kui kirjutasin
sel teemal luuletuse haleda.
(“The Triple Foole”)
Märksõnad:
kirjandus,
luule,
armastus
Kategooria: Kategooriata
Tõlked:
puuduvad
Hääleta: + (10) —
Lisas hannes
Lisa enda lemmikutesse
Jaga Facebookis
Ei suvel, kevadel nii sulnist ilu leidu
kui nägin ühel sügisesel näol.
(Eleegiad: “The Autumnal”)
Märksõnad:
ilu
Kategooria: Kategooriata
Tõlked:
puuduvad
Hääleta: + (1) —
Lisas hannes
Lisa enda lemmikutesse
Jaga Facebookis
Teemad:
Autorid:
