India päritolu filosoof ja vaimne õpetaja
Inimesed on sümbolist teinud religiooni, mille nimel nad on valmis tülitsema, võitlema, tapma; kuid sümbolis puudub Jumal. Sümboli või kuju austamine ei ole religioon.Usukommete täitmine ei ole religioon, templisse minek ei ole religioon, uskumus ei ole religioon. Usud lahutavad inimesi. Kristlastel on oma usk ning seeläbi on nad lahutatud neist, kellel on teine usk ja nad on lahutatud ka omavahel. Hindud on pidevalt omavahel vaenujalal, sest nad peavad endid kas brahmaanideks või mittebrahmaanideks. Nii sünnitab usk vihkamist, lahknemist, hävitamist ega ole ilmselt religioon.
(“Nüüdisaja kultuuriprobleemid”)
Sõltuvus kellestki teisest oma isikliku õnne tarbeks. See ei ole ainult füüsiline sõltuvus, vaid seesmine psühholoogiline sõltuvus, millest ammutate nn. õnne. Kuid, kui sõltute sedaviisi kellstki teisest, muutute orjaks. Kui sõltute enda abikaasast, gurust, vanemaist, mõnest ideest, siis on see juba teie ahelate algus.
Ülekohtust abinõud ei saa kunagi kasutada õiglase eesmärgi tarbeks. Kui abinõu on ülekohtune, on ka tulemuses ülekohut.
Enesega rahulolu ilmub vaid siis, kui näete end sellena kes olete, ilma soovita enda muutmiseks, ilma hukkamõistmise, ilma võrdlemiseta, mis ei tähenda seda, et te üksens tunnetate seda, mida näete ning jääte selle juurde. Kuid, kui mõistus enam ei võrdle, ei mõista kohut ning on seetõttu võimeline nägema seda, mis ON, hetkest hetkeni, ilma soovita muuta — sellises hoomamises on igavik.
Rõõmsameelsus on naer ja rõõm igast asjast, või ka mitte millestki, lihtsalt elust tunda head meelt, vaadata naeratades teisele otsa, ilma hirmu varjundita.
Me ei saa olla vabad enne, kui mõistame oma seesmist sõltuvust. Kui ütlen teile midagi, mis teid solvab, siis saate minu peale vihaseks- see on reaktsioon, mis tekib sõltuvusest ning sõltuvus on omakorda reaktsioon. Kuid vabadus ei ole reaktsioon.
Selge arusaamine on teil vaid siis, kui teie mõistus ei ole aheldatud usu külge nagu ahv tulba külge. Te saate väga selgelt mõelda ainult siis, kui teil ei ole eelarvamusi. See tähendab tegelikult seda, et saate mõelda selgelt, lihtsalt ja sirgjooneliselt ainult siis, kui teie mõistus ei aja taga ohtusid ning on seetõttu vaba hirmust.Selge arusaamine on võimatu siis, kui rahulolematuse kaudu ajate taga mingit tulemust või püüate rahulolematust lämmatada sellepärast, et tahate iga hinna eest rahu ja vaikust. Kui te ei salli tülitamist, siis on selge mõtlemine võimatu.Olles rahulolematu kõigega — oma eelarvamustega, oma uskumustega, oma hirmudega — ning sealjuures ei otsi tulemust, siis see rahulolematus ise juhib teie mõtte fookusesse, mitte mõnda erilisse objekti või erilisse suunda, vaid teie mõtlemise protsess muutub väga lihtsaks, sirgjooneliseks ja selgeks.
Eneseteadlikkus tuleb, kui panete ennast tähele suhetes kaasõpilastega, oma õpetajatega ja kõigi teid ümbritsevate inimestega. See tuleb siis, kui panete teise käitumist tähele, tema liigutusi, riietumist, kõneviisi ja oma reageeringut nendele. Enesetadlikkus tuleb, kui panete tähele kõike eneses. Ja kõike enda ümbruses, ning näete end, nagu näeksite siis, kui vaataksite peeglisse. Te sooviksite, et teie näo kuju oleks pisut teistsugune, et juuksed oleksid tihedamad, et oleksite ilusam. Kuid pilt on peeglis ja te ei saa seda kõrvale visata ja öelda “Kui ilus ma olen.” Niisiis, kui saate enda suhetesse vaadata täpselt nii nagu vaatate peeglisse, pole eneseteadlikkusel lõppu. See on kui mõõtmatusse ookeani astumine.
Teadmiste ja kogemuste omamine on suur kunst — tunda elu rikkust, olemasolu ilu, võitlust, viletsust, naeru, pisaraid — sealjuures hoida oma hinge lihtsana, kuid hing saab olla lihtne vaid siis, kui armastate.
