Ei elu ega noorus liigutanud temas, nagu oli liigutanud neis. Ei olnud ta tundnud teistega seltsimise lõbu ega toore meheliku tervise jõudu ega pojalikku austust. Miski peale külma ja julma ja armastuseta himu ei liigutanud tema hinges. Tema lapsepõlv oli surnud või kadunud, ja koos sellega ka lihtsateks rõõmudeks võimeline hing, ning nüüd triivis ta kesk elu nagu aher ja õõnes kuu.
(“Kunstniku noorpõlveportree”, 1916)