Jumalateotus on otsida Jumalat lutika verest, laibast, langetõbise vahust, timukate tümitavate jalge alt ja põlatud nõidade süngeist müsteeriumest. Meie otsime teda ületamatus ja vääramatus loodusseaduses, hinge õilsuses, kes selle seaduse hästi on omandanud, päikesesäras, asjade ilus, mis pärit ema-looduse rüpest, tema tõelises kujus, mis füüsiliselt ilmub lõputus hulgas elusolendeis, kes hiilgavad ühtse taeva piiritul võlvil, elavad, tunnevad ja mõtlevad, ja ülistavad kõrgeimat ühtsust.
(“De immenso”, 1591)