Mu seitsmekümnest eluaastast
kakskümmend tagasi ei tule eal.
Kakskümmend talve maha arvan,
viiskümmend järele jääb vaid, ma tean.
Viiskümmend kevadet on mulle vähe,
et imetleda õisi, sestap lähen
ja vaatan kirsi krooni lumist,
et meenutada ilu suvist.
(“A Shropshire Lad”, 1896)